|
|
Millele tähelepanu pöörata, kui käsil on kodutrenažööri ost? Selline küsimus tekkis minul, kui kolisin elama maale ja igapäevane jõusaalis käimine muutus võimatuks. Nüüd avanes mu silme ees kõhedusttekitavalt kirju pilt: veloergomeetrid, stepperid, spinnerid, jooksurajad, sõudemasinad… Oh ei, see pole pakutavast valikust poolgi veel. Iga nimetatu veel omakorda mitme-setme eri funktsiooni ja võimalusega. Jõusaalis on selle võrra lihtsam – kasutad neid masinaid, mida spordisaal sulle pakub, aga ka seal võib algajal tihti silme eest kirjuks minna. Siis tuleb lihtsalt julgus kokku võtta ja minna küsima abi professionaali käest. Kes võiks olla õigem, kui Peter „Arcoman“ Hiir, kes on trenažööridega tegelenud üle 20 aasta.
|
Esimene küsimus, millele pidin vastama oli see, kui palju ma olen planeerinud kodutrenažööri soetamiseks raha. „Ma ei tea“, kõlas aus vastus, aga tegelikult võiks sellest alustada küll, sest iga masinat või ergomeetrit on saadaval nii laias sortimendis ja hinnaskaalas, et ainuke limiteerija on siin sageli ostja rahakott. Õige vastus sellele küsimusele tuli leida skaalal 15 000 kuni 100 000.- seega, valikuvõimalusi on. Otsustasin, et minu limiit on 25 000, aga kui leian midagi soodsamalt, siis seda parem.
Järgmine asi, mis tuleb endale selgeks teha, on trenažööri soetamise eesmärk. „Kuuulge, kas lihtsamini ei saa? Kui asi aetakse nii keeruliseks, siis on kergem mitte treenida,“ ütles pisike laiskvorst mu peas, aga ma pingutasin end ja leiutasin, et ju mu eesmärk on kaua ja õnnelikult elada ja selleks pean vähemalt säilitama oma praeguse vormi, ideaalis ka parandama. Samas võib eesmärkide seadmist alustada ka välistamisest, mina välistasin olümpiale mineku.
Sellega seoses sain teada, et laias laastus võib eesmärgid jagadagi neljaks: a) kaalu langetamine läbi rasvapõletamise, b) lihaste kasvatamine, c) vastupidavuse ja sooritusvõime parandamine ja d) lihtsalt hea vormi saavutamine. Kaalu langetajatele soovitati trenažööre, mille kasutamine ei kahjustaks liigeseid, sest suure kaaluga inimeste liigesed saavad niigi igapäevaselt suurt koormust. Samuti soovitati jälgida, et harjutuse tegemine oleks mugav ja ei väsitaks liigselt selga. Ülekaalulistele soovitati nn. recumbent bike´i – see on ratas, kus saab istuda nagu tugitoolis. Treenija istub mugavas poollamavas asendis, ei koorma selga ega õlavöödet ja vändates endale sobivas tempos saab meeldivalt põletada kaloreid. Selline mugav ratas sobib ideaalselt ka vanematele inimestele. Sellel treenimine tuletas mulle meelde vesijalgratast – sellist, kus päikeselisel päeval paadis istudes ja vändates tuntakse elust mõnu.
Jooksurada (elik treadmill) võiks rasvapõletamise eesmärgil valituks osutuda siis, kui esialgu, olles ülekaaluline, sellel ei joostaks (just nende liigeste säästmist silmas pidades), vaid kõnnitaks. Ja alles siis, kui juba ülekaal läinud on, võiks jooksurada kasutada jooksmiseks. Samuti hoiatati, et rasvapõletamiseks ei tohiks pulsisagedus tõusta keskmiselt üle 130 löögi minutis. Ja kui niisama jooksmisest jaks juba liiga hea on, siis saab jooksuradadel muuta ka kaldenurka, mõnel koguni 25%, mis annab juba tuntava mäest üles jooksmise tunde.
Aga mis siis need peaks tegema, kes kaalu hoopis tõsta tahavad? Muidugi mitte rasva, vaid ikka lihaste arvel. Nendele sobiv trenažöör võiks olla hoopis kodune treeningkeskus, mis võimaldab teha väga erinevaid harjutusi kõikidele suurimatele ja olulisimatele lihasgruppidele. Iga lihastekasvataja unistus on arenenud rinnalihased, suured biitsepsid, triitsepsid, laiad õlad (trapetsid ja õlalihased) ja lihaseline selg ning prink pepu ja lihastes jalad. Selle saavutamiseks piisab näiteks 3D smith-masinast „Jones“ , mille omanikuks võib saada juba 35 000 krooniga. Ah jaa, loomulikult treenima peab ka. Ainuüksi masinast nurgas seismas pole kasu.
Lisaks tavalisele veloergomeetrile ehk toa-jalgrattale pakutakse veel stepperit – see masin simuleerib trepist üles ronimist. Õnneks on tal ka sangad, kust vaene trepist ronija kinni saab hoida. Käepidemetel on muuseas ka pulsiandurid küljes, nii et kogu aeg oled kursis, kas ja kuidas su süda selle kõigele reageerib.
Minule meeldis aga selline masin, nagu crosstrainer, mõnel pool ka ellipsiks nimetatu. Selle seadme töö meenutas pisut suusatamist või ka kepikõndi. Liigutused olid sujuvad ja meeldivad, treenimine ei valmistanud liigset raskust, samas nõudis piisavalt pingutamist, et rütm sassi ei läheks ja samm ei takerduks.
|
Tehnoloogia ajastul, nagu me elame, ei puudunud üheltki ergomeetrilt loomulikult pult, millelt võib jälgida igasuguseid parameetreid: läbitud teed (kuigi mulle tundus, et olen kogu aeg samas kohas), kiirust, pulsisagedust, põletatud kaloreid jne. paljudel seadmetel sai valida mitme erineva raskusastmega programmi vahel – mäest üles, st iga järgmine „ring“ läheb aina raskemaks, üles ja alla ehk kõigepealt iga „ring“ raskemaks, siis jälle lõpupoole kergemaks ja intervall-treening st. üks raske ja siis jälle kerge „ring“ jne. Paljudel seadmetel oli pulsiandur käepidemetel, mõnel sai kasutada ka pulsivööd, ikka nii ,kuidas kasutajal mugavam on. Osadel masinatel ei puudunud ka raamatuhoidja. Eks ta ole, inimeses peab kõik kaunis olema.
Mina sain enda jaoks asja selgeks, polnudki nii hull. Minu toanurgas ilutseb nüüd kena crosstrainer Momentum E500, käin ja silitan teda, aga korra päevas käin maha ca 5 kilomeetrit, ja seda ilma toast lahkumata. Super! Üldiselt meeldib mu uus riist väga ka mu teistele pereliikmetele, sageli leian sealt pealt kaasa ja lapsed, läbi viimas katseid oma füüsilise vastupidavusega. Ka külalised ei saa ilma proovimata, suupistete söömise asemel (või järel) eelistavad nad nüüd ergomeetril treenida ja nii mõnigi on lubanud ka endale sellise soetada. Soovitan soojalt. Terviseks!
|
|
|
Kuidas osta koju jõusaali trenažööri.
